Lehevaatamisi viimase nädala jooksul

teisipäev, 1. november 2016

Päristalv on algamas

Täna tekkis Kesk- Rootsi kohal uus osatsüklon, mis tõi Rootsi lumetuisu. Täna ja homme liigub see tsüklon edasi kagusse ja toob Eestisse lume- ja lörtsisaju, tuul muutub tormiks ja teeb ka tuisku. Õhuvool suundub lõunasse ja toob põhjast Eesti kohale külma õhumassi (öösel kohati -15, päeval alla 0 kraadi). Ööpäeva jooksul lisandub 5- 10, mõnes kohas 15cm lund. Edela- Eestisse võib jõuda tsükloni soe sektor ning lörtsi sekka võib ka vihma tulla. Hiljem ilm veidi rahuneb ja muutub külmemaks, aga tsükloni mõjusfääri jääme veel mitmeks päevaks, Põhja- Eestis on oodata tugevaid lumesadusid seoses järveefektiga* (soe Soome laht ning külm õhumass). Hetkel asub sajuala Lääne- Eestis, kus sajab lund ja kohati tuiskab. (Tee)kaameraid saab vaadata siit ja siit.
Sajuala liigub aeglaselt edasi mandri poole, viimase tunni ajaga on sadu liikunud edasi 30km, seega sadu peaks orienteeruvalt Kesk- Eestisse jõudma kesköö paiku.

*Järve(lume-;lahe-)efekt on olukord, kui külm õhumass tungib suhteliselt sooja veekogu kohale, see soodustab aurustumist ja pilvede teket, mis edasi ranniku poole suunduvad ja seal tugevate sademetena alla langevad (eriti märkimisväärset sadu on oodata siis, kui veetemperatuuri ja õhutemperatuuri vahe on vähemalt 13 kraadi). Eriti hea näide on näiteks eelmisest aastast, kui Põhja- Eestis sadas maha ligi pool meetrit lund (Vanakülas 49cm). Üks näide ka Soomest, kus eelmine aasta sadas järveefekti tõttu maha üle 80cm lund.

Kell 20.30 sadas lund juba Pärnumaal.


laupäev, 1. oktoober 2016

Orkaan Matthew

Hetkeseis (NHC):
LOCATION...15.9N 74.8W
ABOUT 250 MI...400 KM SW OF PORT AU PRINCE HAITI
ABOUT 195 MI...315 KM SE OF KINGSTON JAMAICA
MAXIMUM SUSTAINED WINDS...140 MPH...220 KM/H
PRESENT MOVEMENT...N OR 5 DEGREES AT 6 MPH...9 KM/H
MINIMUM CENTRAL PRESSURE...940 MB...27.76 INCHES
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Esmaspäev, 3. oktoober
Matthew on endiselt 4. kategooria orkaan ja 24-48 tunni kaugusel maabumisest Haiti rannikul. Haiti jaoks tähendab see katastroofi, kuna tegemist on läänepoolkera vaeseima riigiga ning 2010. aastal laastas riiki tugev maavärin jättes sadu tuhandeid inimesi koduta. Endiselt on Mathhewi teekond pärast Haitilt lahkumist ebakindel, euroopa mudelid pigem hoiavad orkaani USA idarannikust eemale, aga GFS näitab orkaani maabumist Põhja- või Lõuna- Carolinas.

A Hurricane Warning is in effect for...
* Jamaica
* Haiti
* Cuban provinces of Guantanamo, Santiago de Cuba, Holguin, Granma,
and Las Tunas
* Southeastern Bahamas, including the Inaguas, Mayaguana, Acklins,
Crooked Island, Long Cay, and Ragged Island

A Hurricane Watch is in effect for...
* Cuban province of Camaguey
* Turks and Caicos Islands
* Central Bahamas, including Long Island, Exuma, Rum Cay, San
Salvador, and Cat Island

A Tropical Storm Warning is in effect for...
* Dominican Republic from Barahona westward to the border with Haiti

A Tropical Storm Watch is in effect for...
* Dominican Republic from Puerto Plata westward to the border with
Haiti




*Eesti keeles pole troopiliste tsüklonitega seotud sõnad ja väljendid kõige mugavamad ja kohati need lausa puuduvad, aga ma üritan asja piisavalt selgeks teha

Esimest korda blogi ajaloos räägin ma 5. kategooria Atlandi orkaanist. Orkaan Matthew on viimase 24 tunni jooksul olnud tõeline üllataja, kõik prognoosid näitasid Matthew'i nõrgenemist, aga ometi ta pole seda teinud. Matthew tugevnes umbes 24 tunniga 1. kategooria orkaanilt 5. kategooria orkaanini, sellist olukorda nimetatakse inglise keeles RI-ks (rapid intensification), eesti keeles võiks ehk parim vaste olla järsk/kiire intensiivistumine. Matthew on hetkel 145km kaugusel Colombia rannikust, kuid peaks hakkama täna sealt eemalduma ja liikuma Jamaica ja Kuuba ranniku poole. Matthew tugevnes mõõdukas kuni tugevas tuulenihkes, mis on samuti muljetavaldav, üldiselt on tuulenihe ja kuiv õhk troopiliste tormide mürk ja tapja. Kuigi NHC ennustab Matthew'i nõrgenemist, siis Jamaica ja Kuuba võivad silmitsi seista väga tugeva 4. kategooria orkaaniga. Edasine on ebakindel, Matthew võib järgmise nädala keskel liikuda Atlandi ookeanile või hoopis Ameerika idarannikule. Viimastelt satelliidipiltidelt on näha orkaanisilma teatud korrapäratut liikumist ja ilmselt Matthew'i praegune silm kukub kokku ja areneb uus (inglise keeles, eyewall replacement). Kuuba piirkonnas on ülisoojad veetemperatuurid ning väga palju energiat ja isegi kui Matthew nõrgeneb, saab ta sealt uut energiat ja võib uuesti intensiivistuda.

Matthew täna.


Puhangufrondid Matthew'i läänepoolsel küljel, see on üks viis, kuidas troopilised tsüklonid üritavad kuivast õhust lahti saada. 

kolmapäev, 6. juuli 2016

Taifuun Nepartak

Neljapäev, 7. juuli
Nepartak on nüüd umbes 150km kaugusel Taiwani idarannikust ja on endiselt 5. kategooria taifuun, aga siiski veidi nõrgenenud (Taiwani mägise pinnase mõju). Maabumiseni on endisel veel 2-3 tundi.

----------------------------------------------
(Super)taifuun Nepartak on 5. kategooria maru ja asetseb hetkel umbes 1000 km kaugusel Taiwanist, mis on imselt ka taifuuni vahepeatus (viimane peatus on suure tõenäosusega Hiina idarannik). Nepartak on Vaikse ookeani lääneosa taifuunihooaja esimene taifuun*. Nepartaki keskmine tuulekiirus on ligikaudu 80 m/s (tõuseb) ja tugevamad puhangud ulatuvad kuni 95 m/s. Õhurõhk on 900 hPa (langeb). Endiselt on Nepartaki teekonnas palju ebakindlust, kuid suurima tõenäosusega tabab taifuun Taiwanit. Nepartaki tormisilm on olnud väga väike, kuid ilmselt kukub see kokku ning areneb uus stabiilsem tormisilm, kuigi praegune silm on samuti olnud oodatust stabiilsem. Prognooside kohaselt võib õhurõhk tipphetkel langeda 890 hPa-ni (võrreldes, et supertaifuun Haiyanis oli õhurõhk tipphetkel 895 hPa, aga taifuun Tipis 870 hPa). Tormi saatus oleneb sellest, kui hästi torm elab üle Taiwani mägise idaranniku, mis on tihti saatuslik paljudele taifuunidele. Torm võib täpselt liikuda üle Hualieni regiooni (populatsioon ligi 330 000). 

*Pärast 199 päevast taifuunivaba perioodi arenes lõpuks Nepartak. 199 päeva on rekordiline, sest üldiselt peetakse Vaikse ookeani lääneosa maailma kõige aktiivsemaks troopiliste tsüklonite piirkonnaks.



teisipäev, 14. juuni 2016

Lõunatsüklonite rünnak jätkub (14.- 19.06.2016)

Eelmisel reedel ja laupäeval tõi Poola kohalt kirdesse liikunud lõunatsüklon enamusse Eestisse kauaoodatud vihmasaju, mille tõttu tuleoht Mandri- Eestis pea olematuks kahanes. Samas Loode- Eestisse tugevamad sajud ei jõudnud ning seal põud jätkub. Suurimad ööpäevased sademehulgad olid Lõuna- ja Ida Eestis, 25-50mm, päevased õhutemperatuurid jäid kümnest kraadist madalamale. Eile ja täna kujundas meie ilma kõrgrõhkkond ja hoidis ilma selgena ja soojana. Homme alustab järjekordne lõunatsüklon teekonda Balti regiooni, transportides meieni sooja ja niiske õhumassi. Pärastlõunast alates Lõuna- Eestis pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama, sadu levib edasi põhja poole, on äikesevõimalus. Neljapäeval peaks prognooside kohaselt madalrõhkkond asetsema Ahvenamaa piirkonnas, on suhteliselt soe, kui päikest vähegi on, tõuseb õhutemperatuur 23 kraadini, suureneb ka äikesevõimalus. Reedel on üürike puhkeaeg, päikese mõjul tõuseb temperatuur kohati 27 kraadini ja on pealmiselt selge või vähese pilvisusega. Puhkeaeg on lühike, sest Poola kohalt liigub Eestini uus lõunatsüklon koos vihmaga, sadu on kohati intensiivne ja on äikesevõimalus. Selle madalrõhkkonna trajektoor pole kindel, kuid kui tsükloni kese jääb Läänemerele on laupäeval oodata Liivi lahel tormi. Pühapäeval on sadusid vähem ja ilm on veidi soojem, 16-22 kraadi.

*Pilk järgmisesse nädalasse
GFS mudelid on jätkuvalt kindlad, et pühade paiku jõuab Eestini troopiline õhumass, mis võimaldab üle 30 kraadist kuumust ja tugevaid äikeseid, kas see ka paika peab, ei tea, aga võimalus selleks on olemas. Siiski ei tohi ennast liialt elevile ajada, kuna GFSil on kombeks liialdada. 

*Kuumalaine Euroopas
Balkanimaadesse jõuab see nädalavahetus Aafrikast pärinev õhumass, mis toob sinna üle 40 kraadise kuumuse. See õhumass mõjutab Eestit ka see nädal, kuid otsene mõju võib olla järgmine nädal. Üle 40 kraadi on oodata näiteks Rumeenias, Makedoonias ja Bulgaarias.

Ilmateenistuse nädalaprognoosis märgiti lõunatsüklon jutumärkidesse, mis võib olla selle põhjus, pole teada. Lõunatsükloniteks nimetatakse teatud liiki tsüklonit, mis kannab üldjuhul endaga kaasas niisket ja troopilist õhku.

GFSi prognoos järgmiseks nädalaks. Suur äikesevõimalus Balti riikides.


pühapäev, 3. aprill 2016

Kevad näitab jõudu (04.04- 10.04.16)

Lumikate on lõplikult suuremas osas Eestis sulanud, vaid metsa all võib varjulisemates kohtades lund olla. Täna (03.04.16) sadas kohati vihma, pärastlõunal Kesk- ja Lõuna- Eestis ilm selgines veidi ja õhutemperatuur tõusis kiiresti 10 kraadi ümbrusesse. Põhja- Eestis, kus jäi ilm terve päeva pilve, oli sooja 2...6 kraadi piires. Õhtul arenes Põhja- Eestis udu. 
Järgmine nädal näitab kevad esimest korda oma jõudu, seekord siis vihma ja sooja näol. Esmaspäev tuleb sajuta ja päikseline, soojakraadid jäävad 6...12 kraadi vahele, soojatunnet võib vähendada jahe ida- ja kagutuul. Teisipäeval hakkab edelavoolus Eesti poole kanduma soojemat õhku, ebastabiilses õhumassis sajab kohati hoovihma. Kolmapäeval liigub madalrõhkkond Lõuna- Rootsist edasi kirdesse, enne sadu jõuab Baltimaadesse ja Eestisse väga soe õhumass. Leedus on oodata 18...21 kraadi, Lätis 14...19 kraadi ning Eestis 12...17 kraadi, kõige soojem on Kagu- Eestis. Kui ilm jääb pilve, siis jääb õhutemperatuur alla 15 kraadi (numbreid saab veel täpsustada). Sadusid võib olla rohkelt ja suureneb äikesevõimalus. Pärast lühiajalist kuumalainet ilm jaheneb, kuid edasine on küsimärgi all, kas saabub uus soojalaine või ilm jaheneb märgatavalt.
Pisikest kuumalainet mainib ka ilmateenistus oma 4 ööpäeva prognoosis:

Eesti

Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma. Kagutuul pöördub edelasse 3-10, rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 8..13, Kagu-Eestis võib tõusta 14..17°C-ni.

Ilmateenistuse andmed täna kell 17. Lõuna- Eestis on sooja kuni 11 kraadi, samal ajal sajab Narvas vihma ning õhusooja on vaid 3 kraadi.

reede, 1. aprill 2016

Siimusti ilmavaatlused avalikud

Kevad on lõpuks alanud ning selle nädala lõpuks peaks lumi lõplikult sulama. Blogisse pole ammu postitanud (põhiliselt ajapuudus, seoses 9. klassi lõpetamisega). Otsustasin uuesti alustada vaatluste kogumisega (viimati tegin seda selle aasta jaanuaris ja veebruari alguses), kuni siiani tegin oma vaatlusi privaatselt (MS Excel) ning minu tegemised ei olnud avalikud. Täna alustasin uuesti vaatluste kogumisega, aga seekord otsustasin seda teha avalikult (Google Drive), vajutades siia, näete Siimusti piirkonna ilmaolusid (kell 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 22 ja 00). Vaatlusi teen käsitsi (pole automaatne). Täpsemalt võib lugeda lingile vajutades. 
Kes arvab, et olen oma huvisid muutnud meteoroloogialt mujale, siis eksite, jälgin endiselt väga pingsalt ilma ja mudeleid. Ajapuudus jätkub suure tõenäosusega kuni juuni keskpaigani (eksamid tulekul), kuid üritan aktiivsem olla.

esmaspäev, 11. jaanuar 2016

Nädal algab tuisuselt (11.01- 17.01.16)

Pühapäev, 17. jaanuar
Täna öösel langes õhutemperatuur kohati alla -20 kraadi, hommikul arenes mere-efekt, mille sajud liiguvad sisemaale (sarnane ilm oli 15. jaanuaril). Reede hilisõhtul oli Tallinnas äikest ja sadas lumekruupe. Lähipäevadel võivad õhutemperatuuri kõikumised üpris suured olla (rannikualadel ja saartel võib õhutemperatuur kohati üle 0 kraadi tõusta). Eriti hea näide oli eile Siimustis, kui kella 14 oli külmakraade 8, kuid kella 18 paiku oli külmakraade juba 20. 

Sajualad liiguvad loodest edasi kagusse. Allikas: Ilmateenistus


Kolmapäev, 13. jaanuar
Täna öösel liikus üle põhjaranniku väga intensiivne lumesadu, mis tõi mitmesse piirkonda 20cm uut lund ja kell 11 mõõdeti Vanakülas lume paksuseks 40cm. Hommikul ja päeval jätkus lumesadu (Siimustis oli hommikul väga tugev lumesadu). Õhtul mere-efektiga seotud lumesajud laienesid ja intensiivistusid, seega võib lume paksus homme põhjarannikul küündida üle poole meetri. Tsüklon kaugeneb ja mööda selle lääneserva liigub Eesti aladele külma õhku, seega kui taevas on vähegi selge, võib õhutemperatuur langeda -25 kraadini. Järgmisel nädalal on sulavõimalus, kuid see on kaheldav.

Lumesajupilved põhjarannikul 13. jaanuari õhtul. Allikas: Ilmateenistus

Lume paksus 13. jaanuari hommikul. Vanakülas on lume paksus 40cm. Allikas: Ilmateenistus


Teisipäev, 12. jaanuar
Eile õhtul liikus sajuala koos tugeva lume ja tuisuga üle Eesti, mitmel pool sadas ka jäävihma. Hommikuks oli suurem sadu taandunud Lääne- Eestisse. Siimustis oli hommikuks tulnud ööga maha ligikaudu 10cm värsket lund, kella 12 paiku hakkas uuesti tuiskama ja kella 16 seisuga oli Siimustis lume paksus 15cm. Tudus oli lume paksus hommikul 22cm, veel oli lume paksus üle 20cm Viljandimaal ja Saaremaal. Eeloleval ööl sadu jätkub, kuid tsükloni suuremad sajud jäävad Venemaale, esineb pinnatuisku ja jäävihma. Põhja- Eestis on lähipäeval oodata tsükloni kaugenemisel mere-efektiga seotud sadusid, mis liiguvad edasi sisemaale (kohati võivad sajud olla intensiivsed). Tsükloni tagalas hakkab samuti meie aladele liikuma külma õhku, mis levib edasi Kesk- ja Lõuna- Euroopasse, nii on võimalik, et nädala lõpus võib selgema taeva all õhutemperatuur langeda kuni -25 kraadini. Sula pole ette näha, talv jätkub.


Lumekatte paksus 12. jaanuari hommikul. Allikas: Ilmateenistus

Oodatav lume juurdekasv järgmisel kahel päeval (GFS), põhjarannikul võib lund maha tulla veel 10-20cm. Allikas: Tropical Tidpits
*Pane tähele suuri koguseid lund Venemaal (26 inches- 66cm).




Hoiatus nr.1 Eesti kohta


Eeloleval ööl (12.01.) sajab lund ja tuiskab. Homme hommikuks lisandub 4-7 cm lund.   Ida- ja kagutuul ulatub kuni 12, rannikul puhanguti 15-18 m/s.

Homme päeval (12.01.) lumesadu ja tuisk jätkuvad,  tihedam on sadu pärastlõunal ja õhtul. Lisanduva lume hulk  on 12 h jooksul 4 cm, Eesti idapoolses osas 5-8 cm.   Ida- ja kirdetuule tugevuseks on 5-12, põhjarannikul 18, õhtul kuni 21 m/s.
Kolmapäeval(13.01.) lumesadu ja tuisk jätkuvad.

Ilmateenistuse erihoiatus http://www.ilmateenistus.ee/2016/01/lumesadu-ja-tuisk-12-13-01-2016/

Tänane päev algas mitmel pool lumesajuga, kui lohk liikus üle Eesti. Poola kohal on arenemas aga uus osatsüklon, mis liigub edasi kirdesse ja Eesti jääb selle mõjuvalda mitmeks päevaks, tuul tugevneb ja hakkab tuiskama. Uued sajupilved on jõudnud juba Lõuna- Eestisse ja edasi liiguvad need üle Eesti, kohati on sadu tugev ja seda eelkõige lõuna- ja idapoolsemates maakondades. Üldtuisu* tõttu muutuvad teeolud keeruliseks. Tuul võib kohati tõusta rannikualadel ja saartel üle 20 m/s. Teisipäeval tugev üldtuisk jätkub ja õhtuks võib maha tulnud lumehulk olla 15-25cm, kolmapäeval sajuhood nõrgenevad, aga tugeva tuule tõttu tuiskab jätkuvalt. Samuti võib rannikualadel olla tugevaid mere- efektiga seotud lumesadusid.
Pärast tuisku on oodata ilma jahenemist ja õhutemperatuurid võivad nädalalõpuks langeda jälle -25 kraadi ümbrusesse.

Üldtuisk- tuisk, kui pole aru saada, kas lumi langeb taevast või on see maapinnalt üles tõstetud. Nähtavus on väga halb.


Lume paksus tänase hommiku seisuga.Allikas: ilmateenistus


Radaripilt kella 17 seisuga. Pane tähele suuri rohelisi alasid Lätis (tugev lumesadu ja tuisk)






kolmapäev, 6. jaanuar 2016

Nädala teine pool tuleb külm (6.01.16-10.01.16)

Laupäev 09.01.16
Täna hommikuks langes õhutemperatuur alla -25 kraadi, kuid päeva peale läks ilm pilve ja õhutemperatuur tõusis -20st kõrgemale. Tuul tõusis Läänemerele jõudnud tsükloni tõttu ja kohati oli pinnatuisku. Homme on ilm soojem ja pealmiselt sajuta, kohati on tugevneva tuule tõttu pinnatuisku. Esmaspäeva õhtul hakkab sadama lund ja tugeva tuule tõttu tuiskab, Valgevene kohale jõuab tsüklon, mille haardesse jääme ka meie. Kui suurt tuisku ja lumelisa on oodata vajab veel täpsustamist.
*Mujalt maailmast
Eile olid Soome läänerannikul tugevad mere-efektiga seotud lumesajud ja Merikarvias sadas päevaga maha 73cm lund, see on ilmselt ka uus Soome rekord (Soome ilmateenistuse uudis /soome keeles/ http://ilmatieteenlaitos.fi/tiedote/132035499 ).

Lumetuisku toova tsükloni asukohad erinevate mudelite järgi, teisipäeval 12.01.16
järjest: ECMWF; GEFS ja GFS
Allikas: Tropical Tidpits


Neljapäev 07.01.16
Hommikuks langes õhutemperatuur -30 kraadini (Siimustis oli kell 10 hommikul -27,8 kraadi), põhjarannikul jäid õhutemperatuurid -20 kraadi ümbrusesse pilvisuse ja lumesaju tõttu. Päeval sadas mõnel pool lund, eelkõige põhjarannikul, kus juba mitu päeva lund sajab. Õhtuks langes seekord rohkem Kesk- Eestis ja Lõuna- Eestis õhutemperatuur kohati -27 kraadini, Virumaal on pilvisuse tõttu soojem. Täna öösel võib õhutemperatuur veel alla -30 kraadi langeda ja see on võimalik veel ka laupäeva hommikul, kuid pärast seda kõrgrõhuala nõrgeneb ja kaugeneb. Suurim on lumesaju võimalus järgmisel nädalal, viimane GFS mudel lubab teisipäevaks lumetormi saabumist*. Edasi ilm jaheneb jälle ja sula võimalus on vaid saartel, mandril sula ei tule.
*Viimane GFS väljund lubab tuisku, mis algab järgmise nädala teisipäeval ja lõpeb neljapäeval, lumehulgaks on ennustatud 20-40cm, kuid sajukogused olenevad tsükloni trajektoorist. Täpsemalt saab sellest rääkida esmaspäeval. Tuisku mainib ka ilmateenistus oma nädalaprognoosis:
Kolmapäeval (13.01.) jääb tsüklon meist edelasse ja jätkab teekonda edasi põhja- kirde suunas. Sellisel juhul jõuab Lõuna-Eestisse juba teisipäeva õhtul, kolmapäeva öösel tihe lumesaju ala, mis kiiresti liigub üle maa. Puhub tugev ida ja kagutuul sisemaal puhanguti 15, rannikul 20 m/s ja tuiskab. Õhutemperatuur on öösel ja päeval -7..-14, saartel päeval veidi kõrgem.

Tsüklon Eesti kohal 13. jaanuaril, kui selline olukord peaks tõesti toimuma, siis on Eestis oodata tuisku.

Täna hommikul mõõdeti Narvas selle talve miinimum -28,6⁰C (06. jaanuari õhtuks on see juba ületatud)  (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/) ning päevalgi jäi õhutemperatuur mitmel pool -20 kraadi ümbrusesse. Mitmel pool sadas ja sajab praegugi lund, eelkõige on see seotud mere- ja laheefektiga, mis on tingitud soojast mereveest ja arktilisest õhust (täpsemalt on see lahti seletatud http://www.ilmateenistus.ee/2010/12/nn-jarve-efekti-lumest/). Selle efekti tõttu on ka kõige paksem lumikate just põhjarannikul, kus mereefekt on lumepilvi tekitanud juba viimased mitu päeva, eile näiteks arenes lumepilvedest Soome lahel väga pisike tsüklon. 
Arktiline õhk saabus juba eile meile idast ja kirdest, kui lumepilvede all jäi õhutemperatuur alla -20 kraadi. Nüüdseks on külm õhumass kohal ja järgmisel kolmel ööpäeval võib Ida- Eestis õhutemperatuur langeda -30 kraadini (Eestini jõuab -20 kraadine isoterm), kuid ei saa välistada, et temperatuur on paar kraadi krõbedam. Reedel peaks külm õhumass taanduma ning teed läänetsüklonitele meieni on valla, kuid sula ei pruugi tulla ja võib jääda mõõdukalt külmaks. Esimene tsüklon peaks Läänemerele saabuma laupäeval ja selle lohk liigub üle Eesti ja toob tihedama lumesaju (sajuhulka ja täpset tsükloni liikumist saab täpsustada täna ja lähipäevadel);(ilmateenistus mainib ka tuisku). 
Järgmine nädal tsüklonite jada jätkub, ilmselt toovad need pealmiselt lund, saartel lörtsi ning vihma. Pärast seda suure tõenäosusega temperatuurid langevad ja rahulik talveilm saabub uuesti ja seda juba suuremas osas Euroopas.

"Minitsüklon" Soome lahel 5. jaanuaril. Allikas: Testbed

Ilmateenistuse 4 ööpäeva prognoos.

neljapäev, 3. detsember 2015

Torm tormi järel

Eesti hoiatused
6.12. päeval tõuseb edelatuul sisemaal 15, puhanguti 22 m/s, rannikul 16-21, puhanguti 25, õhtul 30 m/s, hilisõhtul veel paar meetrit enam.
Laine kõrgus Läänemerel 4-7 m, Soome lahel 3-5 m, Liivi lahel 3-4.5 m, Väinamerel 1-2 m.
Veetase kuni pärastlõunani oluliselt ei muutu. Õhtu poole (kella 17.00-18.00 paiku) algab tõus ning maksimum saabub hilisõhtul-öö hakul (orienteeruvalt 21.00-01.00).
Veetase tõuseb kõikjal Eesti läänerannikul - Virtsus ja Manilaiul 135-145 cm, Haapsalus 145-155 cm, Pärnu lahes 165-175 cm, rannikul Pärnust kuni Iklani 160-170 cm üle keskmise taseme.

Esmaspäeva (7.12.) öö on läänetuule tormiga, sisemaal on puhanguid 22, Lõuna-Eestis pole välistatud kuni 25 m/s, rannikul 28, Saaremaal, Hiiumaal, Liivi lahel ja looderannikul kuni 32 m/s.
Veetase püsib läänerannikul kõrgena, Soome lahes tõuseb kesköö paiku ja püsib kõrge hommikuni, Narva lahes tõuseb 160-180 cm üle keskmise taseme.


Esmaspäeva hommikul lääne poolt alates pöördub tuul loodesse, puhanguid on sisemaal kuni 22, rannikul kuni 25, ennelõunal Hiiumaal ja looderannikul kuni 28 m/s. Õhtu poole annab tormituul tasapisi järele.

Pühapäev, 6. detsember
Siiani on tänase päeva tugevaim puhang mõõdetud Osmussaarel 28,1 m/s. Jõgeval 19,4 m/s. Veetase on tõusnud märgatavalt, kuid järsk tõus peaks algama järgmiste tundide jooksul. Tuul on natuke rahulikum, aga uus tugevnemine algab orienteeruvalt kella 19 paiku ja tipphetk peaks olema nii veetaseme kui ka tuule poolest kella 23 paiku. Pärnus on oodata veetaseme tõusu 175-190cm üle nulltaseme, see toob kaasa rannikualade üleujutuse, mis ohustab ka majapidamisi.

Laupäev 5. detsember
Tuul on nüüd suures osas Eestis maha rahunenud. Tugevaim puhang mõõdeti Sõrves 30,6 m/s. Siimustis oli kõige tugevam tuul kella 23 paiku (Jõgeva ilmajaamas mõõdeti kuni 18 m/s), kuid tundub, et erilisi kahjustusi ei ole. Pärnu ja Narva lahes tõusis vesi üle kriitilise piiri (vastavalt 164cm ja 166cm). Tugeva tuule tõttu kaotas ligi 20 000 majapidamist elektri (hetkel on veel 15 000 aktiivset riket). Õhutemperatuur tõusis 10 kraadini, mis on rekordiline. Järgmine ülitsüklon Islandi lähistel liigub Skandinaavia poole, meil hakkab tuul tõusma juba täna õhtul, tõustes puhanguti 25 m/s. Hommikul tõuseb tuul veelgi tõustes sisemaal 15 m/s, saartel ja rannikul kuni 30 m/s. Tsüklon liigub Botnia lahele ning õhtul tugevneb tuul puhanguti 25 m/s, saartel ja rannikualadel 33 m/s (pole välistatud, et isegi veidi enam). Tuul tõstab mitmel pool meretaseme üle kriitilise piiri (Pärnus lubatakse 180cm üle nulltaseme).

Reede 4. detsember
4.12. päeval tugevneb mandril lõuna- ja edelatuul puhanguti 18, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa sisealadel kuni 20 m/s, rannikul 25, õhtupoolikul Saare- ja Hiiumaal 30 m/s.
Hoiatus Narva lahe kohta.
5.12. südaööst kuni kell 6-ni hommikul tõuseb Narva lahes veetase kriitilise näiduni 160 kuni 170 cm-ni, see võib kaasa tuua rannikualade üleujutuse.

Maksimaalsed tuulepuhangud, allikas: Riigi Ilmateenistus

Sügava tsükloni kese on hetkel Stockholmi lähistel ning liigub kirdesse. Kella 15 paiku algas saartel tuule tugevnemine ja kella 17 andmete järgi on kõige tugevam tuulepuhang Naissaarel, 27,4 m/s. Siimustis oli hetk tagasi väga tugev (ilmselt üle 20 m/s tuulepuhang). Ilmateenistus hoiatab Lääne- Virumaa rannikualasid üleujutuste eest. Pärnus tõuseb veetase oodatust kiiremini (kell 17.20 115cm üle nulltaseme).


KESKKONNAAGENTUUR

RIIGI ILMATEENISTUS




3.12.2015, kell 20:50

Hoiatus nr. 49 Eesti kohta.

4.12. päeval tugevneb mandril lõuna- ja edelatuul puhanguti 18, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa sisealadel kuni 20 m/s,  rannikul 25, õhtupoolikul Saare- ja Hiiumaal 30 m/s.



Merel on võimalikud tuulepuhangud kuni 33 m/s. Allikas: Ilmateenistus

Allikas: Weatheronline


Selle nädala lõppu ja järgmise nädala algust mõjutavad Eestit ülitsüklonid, mis tuhisevad Skandinaaviasse. Esimene neist toob meile tormi juba homme. Tsüklon liigub kiiresti üle Stockholmi Soome keskossa ja toob meile tuulepuhanguid üle 30 m/s (Ilmateenistus väljastas 3. taseme hoiatuse Saaremaale, Hiiumaale ning Läänemerele, tuulepuhangud kuni 33 m/s). Väga tugevad tuuled tõstavad veetaseme Pärnus kriitilise tasemeni. Laupäeval tuul veidi rahuneb, kuid järgmine ja veelgi sügavam tsüklon kihutab eelmise tormi jälgedes ning toob meile uue tormi. Seekord on põhilised tuuled läänest ja edelast, mis tähendab suurte veemasside puhumist Pärnu lahte ning suure tõenäosusega tõuseb Pärnus veetase üle kriitilise taseme. Pühapäeval võivad Läänemerel tuulepuhangud tõusta 33-35 m/s, sisemaal kuni 25 m/s, kuid see vajab homme ja laupäeval veel täpsustamist. Torm jätkub veel esmaspäeval, teisipäeval ilm rahuneb.



pühapäev, 29. november 2015

Torm Nils

Täna mõjutas Eesti ilma Lõuna- Venemaal asetsev antitsüklon. Lund sadas pealmiselt Lõuna- ja Ida- Eestis, mis sulas mitmel pool päeva peale ära. 
Õhtul alates saartest pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama, mis levib edasi itta. Õhtul hakkas saartel tugevnema tuul, mis tõusis mõnel pool üle 20 m/s. Tsüklon Nils jätkab oma teekonda üle Rootsi ning sealt üle Ahvenamaa. Nils toob Põhjamerele tuulepuhangud üle 40 m/s, Taani ja Rootsi tuulepuhangud üle 32 m/s ja üleujutused. Kuidas saab olema meie homne ilm, oleneb tsükloni trajektoorist. Nilsi keskmes on hetkel õhurõhk 977mb ning see liigub kiirelt kirdesse. Kuigi GFS ei luba kuigi tugevat tormi (natuke üle 25 m/s), siis pole võimatu, et tuulepuhangud tõusevad üle 30 m/s. Põhjuseks on see, et tormis on palju rünksajupilvi (Läti rannikul oli täna õhtul juba äikest) ja nendega seonduvad pagid võivad tuult võimendada. Viimane näide on eelmisest aastast, kui Sõrves mõõdeti 38,6 m/s, mis oli seotud pagiga. Pärnus võib viimaste prognooside kohaselt mereveetase tõusta 140cm üle nulli.

Ilmateenistuse hoiatus:
Viimati uuendatud: pühapäev, 29. november 2015 kell 19:56
Eesti hoiatused
30.11. pärast keskööd tugevneb Saaremaal ja Hiiumaal lõuna ja edelatuul 15 kuni 18, puhanguti 22 m/s, varahommikul puhanguti 25 kuni 30 m/s. Läänemaal, Pärnumaal ja Harjumaal tugevneb pärast keskööd kagu ja lõunatuul puhanguti kuni 22 m/s

Taani Meteoroloogia Instituut DMI

Pärnu veetaseme prognoos

laupäev, 21. november 2015

Ilm on jahenemas

Pühapäev 22. november
Kell 18.00
Täna öösel jätkus Põhja- ja Loode- Eestis mereefektiga seotud lumesadu ja tuisk. Loksal mõõdeti tuulepuhanguks 29,7 m/s. Ilmateenistuse lumekaardi järgi on Põhja- Eestis lumepaksus kohati 5cm, kuid tuli teateid ka 12cm paksusest lumekihist. Lumesajuvõimalus suureneb jälle homme ja teisipäeval, suurim võimalus on Lõuna- Eestis.



Kell 21.25
Loode- Eestis on maha sadanud juba ligi 5cm paksune lumekiht. Maanteeinfo hoiatab väga halbade teeolude pärast. Pakril on mõõdeti kella 21 andmete järgi tuulepuhang tugevusega 26,7 m/s.

Allikas: Teeinfo



Tsüklon, mille tõttu sadas Soomes maha kuni 20cm lund ning jättis 20 000 majapidamist elektrita mõjutab ka Eestit, kuid mitte nii suuresti. Selle tsüklonis õhumass jahenes ja kui veel eile oli sooja kohati kuni 10 kraadi, siis täna ja homme jäävad päevased õhutemperatuurid -1...5 kraadi vahele. Teateid rahest, lumest, lumekruupidest ja lörtsist on juba tulnud Harjumaalt, Raplamaalt ja Hiiumaalt. Tsükloni ja sooja mere mõjul tekivad rünksajupilved, mis liiguvad edasi looderannikule. Selline olukord jätkub kuni homseni, pärast seda on sajuvõimalus Eestis pikaks ajaks väga väike.

Mujalt Euroopast:
Külmalaine on juba liikunud Kesk- Euroopasse, Suurbritannias ja Hollandis sadas eile laialdaselt lund. Alpides on oodata kohati kuni 100cm lund.






reede, 23. oktoober 2015

Orkaan Patricia

24. oktoober
kell 19.00
Patricia on nõrgenenud troopiliseks depressiooniks. Teateid hukkunutest õnneks pole, küll aga on palju teateid maalihetest ja üleujutustest. Patriciast tingitud niiskus ja vihm on tekitanud Texases suuri üleujutusi.
Tänavavaade Manzanillas, Allikas http://www.visitlamanzanilla.com/


24. oktoober
kell 11.00
Kella kahe paiku öösel Eesti aja järgi maabus Patricia La Manzanillast veidi läänes. La Manzanilla ainuke veebikaamera püsis päris kaua tuultele vastu, tänu veebikaamera omanikule, kes korduvalt kaamerat puhastas ja korrastas. Kuid pärast, veidi pärast maabumist ütles omanik, et ta peab varjuma ja paneb veebikaamera kinni. Patricia on endiselt ohtlik torm (2. kategooria orkaan), kuid kohe pärast maabumist hakkas torm nõrgenema tänu peaaegu otse rannikul kõrguvate mägede tõttu. Mägede piirkondades on oodata kuni 500 mm vihma. Kui suured on kahjud, pole veel teada.





24. oktoober
kell 00.00
Lennuk on tuvastanud, et Patricias on õhurõhk tõusnud 902 hpa-ni (ikka veel 5. kategooria orkaan). Maabumine on endiselt veel 1-2 tunni kaugusel.

23. oktoober
kell 22.40
Õhurõhk on Patricias 879 mb. NOAA3 missiooni lennukil on tegemist turbulentsiga ja seega on nad vaid ühe korra saanud läbi Patricia silma lennata.
Üldiselt troopilistes tsüklonites äikest ei esine, kuid Patricia tormisilma äärealadel on korralikult peale tuulte ja madala õhurõhu ka äikest.



23. oktoober 
kell 20.15
Patricia on endiselt väga tugev 5. kategooria orkaan, tormi teekond on olnud veidi lõunapoolsem ning suure tõenäosusega tabab see Manzanillo piirkonda. Maabumiseni on ilmselt veel 3-6 tundi. NOAA3 lennuk lendab hetkel Patricia tugevust uurima.



Veel 24 tundi tagasi oli Orkaan Patricia 1. kategooria orkaan ja selle tugevnemist üle 3. kategooria oodata ei olnud, kuid eile tugevnes Patricia ootamatult 4. kategooria orkaaniks ja täna on Patricia juba 5. kategooria orkaan. 
Kõige värskemate andmete järgi on õhurõhk langenud keskmes 880 hPa-ni, mis teeb Patriciast Vaikse ookeani idaosa kõige tugevama orkaani. Keskmine tuulekiirus on nüüd ligi 90 m/s ja tuulepuhangud on ligi 110 m/s. Näiteks taifuun Haiyanis oli madalaim õhurõhk 895 hPa ja keskmine tuulekiirus 87 m/s. 5. kategooria tuuled puhuvad kuni 7 kilomeetri kaugusel keskmest.
Olukorra teeb kõige keerulisemaks see, et üldiselt liiguvad orkaanid kaugelt ookeanilt Mehhikost mööda (kagust loodesse), kuid seekord, juba järgmise 12-24 tunni jooksul maabub Patricia 5. kategooria orkaanina Mehhiko rannikul. Tegemist on katastroofilise olukorraga, kuna Patricia tugevnes väga ootamatult, ning mitte kunagi ei ole Mehhiko rannikut tabanud nii tugev orkaan.




laupäev, 3. oktoober 2015

Oktoobri esimene nädal algab külma õhu sissetungiga

Eile mõjutas meie ilma üle Skandinaavia ja Lapimaa liikunud madalrõhkkond, mis tõi Läänemere piirkonda tormi (Lõuna- Soomes tõusid puhangud kohati 30-33 m/s). Soomes, Kittiläs tuli eile maha ka esimene lumi. Eestis oli kõige tugevam puhang Vaindloo saarel - 25,7 m/s. Seoses madalrõhkkonnaga jõudis Eestini soe õhumass ja kõige soojem oli Kundas 17,7 kraadi, sademed jäid Soome ning suuremas osas Eestis oli ilm vahelduva pilvisusega. 
Edasi hakkab meie ilma määrama kordades jahedam õhumass. Kui täna ja homme võivad õhutemperatuurid tõusta päeval 15 kraadi ümbrusesse, siis alates järgmise nädala teisipäevast jäävad päevamaksimumid 5-10 kraadi juurde. Mudelid näitavad juba üsna pikalt, et järgmise nädala lõpus langevad öised temperatuurid -3...-5 kraadi juurde ning päevased maksimumid jäävad sisemaal vaid 3...7 kraadi piiresse. Nii on võimalik, et Ida- Eestis võib järgmise nädala lõpus hommikuti õrn lumekiht maas olla.
Lörtsisadu mainib ka ilmateenistus:

Neljapäeval (8.10.) Loode-Venemaa madalrõhuala surub kõrgrõhkkonda enam lääne poole tagasi ja piki kõrgrõhuala serva liigub meile kirdest niiskemat õhku. Taevas tõmbub pilvisemaks ja sajuvõimalus suureneb 70..80%-ni. Puhub mõõdukas põhjakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -3..+3, rannikul kuni 7, päeval 5..9°C.

Reedel (9.10.) Venemaa madalrõhuala mõju järjest suureneb. Kui öösel sajab peamiselt Ida-Eestis, siis päeval juba mitmel pool vihma ja lörtsi. Puhub mõõdukas põhjakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -2..+2, rannikul kohati 6, päeval 5..9°C.


Põhjarannikul võib järgmise nädalalõpus tulla maha kuni paar sentimeetrit lund. Allikas: Sääkeskus

Weatheronline lubab Jõgevale järgmise nädalalõpuks lund.


kolmapäev, 26. august 2015

Troopiline torm Erika

Pühapäev, 30. august
Erika vandus samuti nagu Danny suurele tuulenihkele alla ning ei jõudnudki Floridani. Erika tõi suuri üleujutusi Dominica piirkonda.
---------------

Danny ei suutnud läbi suurt tuulenihke ja kuiva õhu piirkonda Kariibi mere läheduses, siis Erikal on selleks hea võimalus, sest Danny on ilusti tee Erikale ette "joonistanud". Troopiline torm Erika, mis asub hetkel Antillidest üpris kaugel oli eile veel välimuselt üsna nigel on täna kordades parema välimusega. Viimased mudelid prognoosivad, et Erika võib tabada Florida piirkonda selle nädala lõpus. Tugevuses on veel suuri ebakindlusi ning hetkel ei hakka neid siia välja tooma (NHC sõnul tabab Floridat 1. kategooria orkaan).